Päev 19-21 Kazbek ja kojusõit

Hommik on kuidagi jahe ja sombune, kuid asume siiski edasi liikuma Kazbeki mäestiku poole. Viimane peatuspunkt on Stepatsminda kust avaneb parim vaade kuulsale vulkaanile. Oleme sellele üsna lähedal ja sõit ei võta väga palju aega. Tõus on läbi väikse küla, mööda kitsaid tänavaid mis arenevad edasi kitsaks mägiteeks, kus palju matkajaid, kes ülespoole rühivad. Vastu tuleb ka paar autot kellest möödumine satub üsna hästi ajastatuks. Üles jõudes on näha väikest kirikut pisikese künka otsas, kuid teiselpool haigutab suur mäestik, koos lumiste tippudega. Vaade jällegi midagi uut ja teistsugust, ning tasus seda teekonda ära. Alla laskudes kohtame hobuseid ja rida Nissaneid, kellest möödusime mäe jalamil ja asume teed piirile. Piiriületus läheb libedalt, kuid immigratsiooni blanketid on otsas. Seega läheme ilma nendeta. Lisaks oli ka valuuta vahetus kinni, et ühtegi rubla ka taskus ei ole. Kuna kütus hakkas lõppema, tegi see korraks murelikuks, kuid esimene tankla oli lähedal ja saime makstud Visa kaardiga. Paak täis ja asusime teele. Ees ootas tuim maanteenühkimine aga kuna koju jõudmiseks oli aega 5 päeva siis ei teinud see eriti murelikuks. Teed olid head ja peagi ületasime Osseetia piiri ja linna tuli linna järgi. Otsustasime sõita ka pimedas ja telkimise plaani ei tekkinud enne kella 21 te. Järgmise hommiku võtsime päevakavasse kell kaheksa ja kihutasime edasi. Peatusi eriti ei teinud j keskendusime kiiresti edasi liikumisele. Energiat jätkus ja tee läks kiiresti, sai ületatud ka senine päevas liikumise pikim teekond 1000km jutti 146 kilomeetriga. Jäime ööbima enamvähem samasse kohta, kus olime Gruusiasse minnes teisel ööl. Hommikul jälle varakult üles ja õhtu lõppes kella 20 ajal Koidula piiripunktis. Kuna olime kohale jõudnud oluliselt kiiremini kui plaanitud, seadsime end sisse Värskas ja veetsime paar päeva seal kalapüüdes, ning kohalikus suitsusaunas mõnuledes. Ja oligi reis selleks korraks läbi. Läbisõit 713km + 1146km + 891 km