Päev 7 Saabumine Armeeniasse

Hommik algas varakult. Ilm oli sünge ja öösel sähvis äike, mille tulemusena olid telgid märjad. Üks õnnelik oli oma telgi lohistanud autode vahel oleva katusealuse alla ja pääses vähe kuivemalt. Siin tuli ka meelde reisi planeerimise käigus antud soe soovitus, et kaks reisiselli magavad autos ja kaks ühes telgis. Kaasas olid ka koormakatted, et tekitada masinate vahele varjualused, kuhu vihma korral mahtuks paar telki. Kaasa sai ostetud ka üks tagavara matkatelk, vee pidavusega 4000mm, et juhul ,kui mõni katki läheb, oleks kohe varu võtta. Õnneks aga telgivarud olid piisavad. Toyota meeskond magas kolmes telgis, Mitsu meeskond autos ja kahes telgis, Nissani punt autos ja ühes telgis. Seega polnud lootustki, et kõik varju alla saaks ja katusealust kasutati mõnusasti muul otstarbel. Märjad asjad said rulli keeratud ja pärast hommikukohvi seadsime end autodesse. Siis aga teatas Mitsu, et kütusefiltris on vesi, mis oli muidugi halb, kuna enne reisi sai paigaldatud ka üks filter lisaks, enne originaali, seega pidi vett seal juba palju olema. Ilma pikema jututa võtsime filtrid küljest ja igaks juhuks kontrollisime ka Nissani filtrid üle, kuid sealt vett ei tuvastanud ning Toyots otsustas filtrit mitte vaadata. Lao varudest sai võetud uued ja olime taas löögivalmis. Kohe tekkis ka probleem prügiga. Kuna magamine toimus auto salongis, siis lahtist diiselkütust sinna kuidagi kaasa loksuma ei tahtnud, sai proovitud lõket süüdata ja võimalikult palju ära põletada. See aga ei õnnestunud ja nii jäidki need 2 filtrit kauni mägijõe kaldale lõkkeplatsile loodust reostama. Alustasime sõitu Armeenia poole. Tegime külakeses poepeatuse ja ostsime tee pealt arbuusi. Matkaseltskond hakkas huvi tundma meie reisi teekonna ja edasiste plaanide kohta. Selgus kurb tõde, et osa matkalisi ei olnud tutvunud meie teekonnaga. Korraks tundus kaunis mõttetu see kolm kuud kestnud blogide lugemine, Guugeldamine, reisijuttude sirvimine ja vaatamisväärsuste otsimine. Lisaks veel närvesööv teekonna planeerimine, et oleks võimalikult vähe tiirutamist ja edasi-tagasi ketramist, mis veel kõik 3 nädala sisse ära peab mahtuma. Selgus ka tõsiasi, et oleme reisiplaanist mitu päeva maas ja tuli niigi vähestest külastatavatest kohtadest osad maha tõmmata. Tundub, et ei saadud ikka veel aru, et liigne molutamine telkimisplatsidel tähendab lühemat reisi. Etteruttavalt ehe näide, et Gruusiasse jõudmiseks kulus meil 4 päeva, tagasi koju sõitmiseks sama teed mööda 2,5 päeva. See selleks, teekond jätkus ja oli jälle põhjust nina krimpsutada. Vahepeal tegi Garmin endale iseloomuliku liigutuse ja suunas meid ümbersõidule läbi väikese küla, mis nägi päris hirmus välja. Tee viis suure sillani, mis oli natuke katki, paar posti keset jõge, kus mõningaid betoonitükid lainete vahelt välja piilumas. Egas midagi, ots ringi ja suurele teele tagasi. Teerada suunas meid mägedesse, kus mõne aja pärast ootas ka riigipiir. Saades üle, ootas meid järgmine maja, kus küsiti erinevaid makse ja lisaks maksudele ka maksu selle eest, et neid makse keegi vastu võtaks. Kukrut sai tühjendatud ca 70 euroga auto pealt, ning lasti väravatest läbi ja olime Armeenias. Kohe püüdis meid kinni järgmine onu, kes käekõrval meid järgmisesse majja juhatas. Sealt oli vaja osta liikluskindlustus, mille vormistamine võttis aega terve igaviku. Reisisellid said seni tühjendada kohalikku. Mootrid olid paberitesse märgitud valed, kuid see oli hea, kuna säästime palju võimsust ja seega ilmselt ka raha. Ei saanud kaua sõita, kui tekkis soov hakata juba telkimisplatsi otsima. Kuna soovitud veekogu lähedal ei olnud sai küsitud, kas mõni mäeküngas sobiks, seda sai korratud kolm-neli korda, kuid ühtegi vastust ei tulnud. Nõutuna sai teekonda jätkatud ja ilmselt ka õhtuks järgmist viiuli loo inspiratsiooni tekitatud. Lõpuks hakkas pime peale pressima ja maabusime ühel mäekünkal, kuhu ka karjus uudistama tuli. Käte-jalgadega sai üritatud selgeks teha, et me soovime telkida ja lahkume hommikul. Tundub, et see töötas ja asi piirdus viipekeelega. Seadsime laagri üles ja potti läks tatrapuder koos suitsuvorstiga. Samal ajal sai natuke peale keeratud ka Toyota kütusepumpa, et masin natuke reipamalt liiguks. Siis ilmnes, et masinal vaja õli vahetada. Nagu kuidas palun? Aga jah nii see oli, auto hooldus oli enne reisi jäänud tegemata. Nii elementaarne asi aga... Mis siis ikka, kõhud sai täis ja käima läks disko. Osad vihusid tantsu, mõned vahtisid käed ristis pealt ja teised seadsid end magama. Õhtu oli lõbus ja ilmselt kõik jäid seekord rahule. Läbisõit 252 km