Päev 5 Saabumine Gruusiasse

Hommik oli nagu ettegi arvata raske, paljude pead olid mitu kilo ööga juurde saanud ja erinevate jookide koosmõju andis nii mõnelgi veel tunda. Pakkisime asjad ja asusime jällegi teele. Eelmisest õhtust saadud info põhjal tuli edasi liikuda väga korralikult, teedel on palju järelevalvet, see sai ka kiiresti selgeks. Politseinike oli vast rohkem kui mõnes riigis kokku. Igal nurgal oldi fööniga väljas, pikematel sirgetel oli kahe rea vahele pandud kaug juhitavad kaamerad. Egas midagi sõitsime edasi tehes seadusekuulekate kodanike nägusid ja proovides alkoholi aure autost välja saada. Peagi saabus Osseetia piir, kus lisaks dokumendi kontrollile pandi ka puhuma. Esimene ring oli ülestunnistuse voor, kus kõigile näidati punast tuld. Osava veenmise tulemusel vajutati ilmselt põlvega mingit nuppu ja tuli läks roheliseks, ning pettunud nägudel anti dokumendid tagasi. Paraku üks juht ei olnud piisavalt veenev ja temale järgnes ring 2, kus toodi välja juba teine masin, mis lisaks tulle ka mingeid numbreid näitas. Kahjuks see aparaat oli juba päris ja tuli hakata läbi rääkima edasipääsu loa saamiseks. Esialgu küsiti viisakalt 2000 dollarit vaevatasu, kuid kui nähti, et osa seltskonnast hakkas meil helistama, siis löödi araks ja küsiti niipalju, kui meil on. Kuna nemad ei tahtnud meiega riidu minna ja meie nendega ammugi mitte, sai loovutatud viisakalt sota, sanga läks piloot nr 2 ja teekond jätkus piiri poole. Enne Gruusiat külastasime veel eelviimast kütuse tanklat, et head ja odavat kütust saada. Paraku oli seal tööl vist esimest päeva neiu, kes polnud diisel sõidukeid näinud ja tuli suure hooga tankima. Toyotasse püstol sisse ja tuld, teiselpool posti seisvale Patrolile samuti, kuid õnneks oli juht kõrval ja märkas, et püütakse bensiini tankida. Sai näidatud, et vaja ikka diislit ja igaks juhuks ka ümber posti piilutud, kuid selleks hetkeks oli juba 10 liitrid bensiini Toyota paagis. Üles sai tõmmatud suur tüli, mis aitas üsna palju auru välja lasta ja ülejäänud paak sai täidetud diisliga. Paagis oli siis umbes suhe, et 80 liitrit diislit ja 10 bensiini. Lisaks jamale püüdis tankla meid veel rahaga tõmmata, kuid see neil ei õnnestunud. Jätkasime ärritatult reisi edasi, sisenesime mägedesse ja kulgesime mööda jõeorgu piiri poole. Kaelad kõigil kõverad ja silmad taevas. Pole ju keegi sellist pilti näinud. Niisiis kulgesime piiri poole ja üritades võimalikult palju ringi vahtida. Piiril läks kõik üsna libedalt. Pidime ootama ametniku, kes meie autode deklaratsioonid vastu võtaks ning edasi laseks. Gruusia poolel oldi ikka väga sõbralikud. Ametnikud mainisid meelde jäänud Eesti kohti ja taheti isegi meiega liituda. Tollis paluti korraks autost välja ja suruti kätt, ning tervitati üllalt, samal ajal kui naaberriigi kodanikud oma käekoti ja auto sisu platsile laiali laotasid. Vajalikud asjatoimingud tehtud, asusime edasi hotelli poole liikuma. Tõusime kõrgele mägedesse, autodel hinged kinni ja väljas paks udu, et suurt midagi ei näinud. Aja nappuse tõttu jätsime ära ka kohe esimese planeeritud peatuse Kazbeki ääres ja suundusime hotelli poole, kus meid oodati. seega teekond läks Tushurebi poole. Tee oli üllatuslikult raske, järsud tõusud, kitsad kurvid väga palju auke ja lisaks aeg jalaga tagant peksmas, et hommikuks kohale jõuda nagu väidetavalt kokkulepitud oli. Siiski lõpuks jõudsime kohale, kell oli vast kolm päeval. Selgus, et hotelli number ei funka ja selle asukohta ka keegi ei tea :D Peatusime ilmselt küla keskel, poe ees ja peagi leiti õige koht üles, mis asus ca 15m eemal. Samal ajal avastati, et konjak maksab poes vaid 2,5 euri ja suunurgad tõusid. Parkisime autod hoovi ja pererahvas võttis meid lahkelt vastu, hakati kohe sööke valmistama ja näidati ette toad, kuhu end sisse sättida saime. Samuti sai lõpuks ka telgid kuivama pandud, mis öisest kastest märjad olid ja kohati hallitama ning haisema kippusid. Peagi toodi lauale söögid ja joogid, rahvas sai käia pesemas ja kuulates pikkasid tooste, mis sealkandis tavapärane on sai mekitud ka tšatšat ja veini. Söögid viisid keeled alla, ning 4 päeva kestnud võileiva-makaroni dieet oli magudega oma teinud. Lihtsalt ei mahtunud niipalju kui oleks tahtnud sisse toppida. Nii hõrgutavate söökide-jookide lauas ei suutnud enamus millelegi vastu panna ja mõnel sai võetud ka selle aasta esimene klaas, millele järgnes teine jne. Söödud joodud sai korralikult, nõrgemad kukkusid ära tugevamad jäid laua äärde ja nii tunnist tundi. Võeti välja viiulid, (vinguviiulid), visati välja kõik, mis on valesti ja otsiti süüdlast. Sellega oli seekord väga lihtne ja edasised tunnid läksid enamuselt juues ja ussitades stiilis: "Ansip on kõiges süüdi", lihtsalt uus kogemus seda kuulda täismeeste suust. Lõpuks, kui õues hakkas juba valgeks minema pandi laud kinni ja ka viimased kõvad mehed läksid pikutama. Saabus vaikkus ja kõik said lõpus magama jääda. Läbisõit 447 km