Päev 4, uhamine Gruusia poole, esimene trahv

Käes neljas päev ja päike tõuseb. Kuna teed on veel palju sõita ja vahele tulnud planeerimata asju siis kiirelt kohvi ja telgid kokku. Ilmselgelt on reisimeeskond väsinud, on kuulda torinat ja norinat. Kaasreisijatel elu natuke kergem, enamus kasutab võimalust tagaistmel tukkuda ja unepuudust natukenegi kompenseerida. Juhtidel sellist luksust paraku ei ole. Hambad ristis ja silmad punnis tuleb lihtsalt edasi rühkida. Kuna on suhkrupeedi koristamise aeg ja peaaegu seisvaid Kamzasid teed täis, siis ootab ees palju möödasõite, kuna valik vaikselt rekka taga chillida tähendaks kokkulepitud hotelli külastamise ära jäämist ja seda ei taha meist keegi. Siis saigi mööda voorides edasi rassitud. Patrol otsis võimalust möödumiseks, püüdis venivatest sabadest mööda saada ja andis saatja teel teistele infot, millal vastutulijaid ei ole, et teised saaks võimalikult ohutult mööduda. Muidugi sellise tempoga ununevad liikluseeskirjad ruttu, saab tehtud möödasõite paremalt ja üle pidevate joonte, mis aga osaliselt politsei kaamerasse jääb, ning mõlemad tagan tulijad nopitakse kõrvale. Näidatakse telkut kuidas kõik oli ja küsitakse meelehead, et video "ära kustuks" lepitakse kokku mõistlik summa (kokku 100 eur) ja lubatakse teed jätkata. Ilmselgelt oli ka selles süüdi Patroli juht, kes teeb kõigile selgeid trikke ja lubab möödasõidule üle pideva joone (Venemaal on üsna surma patt). Tekib reisile omane mõttetu vaidlemine ja üksteise süüdistamine, mis siiski üks hetk lõppeb ja teekond jätkub endise süsteemi järgi, millele lisaks jälgitakse ka liiklusmärke ja teedel olevaid joonistusi. Teeme lõunasöögi ühe teeääres asetseva veereservuaari juures , Veski Mati kartulipüreed ja kohalikke kukeseeni. Enamus kasutavad ka sooja vett suure vannina ja saame ka "pesus" käidud. Õhtu eel jõuame kohale, kus saame Toyota tõstukile. Töö võetakse sõbralikult ette ja kohalik kontakt eskordib meid telkimise alale. Soovisime vaikset kohta kuskil veeääres. Sõidame linnast välja üle põldude, alla küngastest, kus Mitsu otsustas paar huvitavat manöövrit teha, et mitte külili vajuda ja sellega ilmselt kõigil autos olijate südamed seiskas ja mälestuste rea meelde tuletas, jõusime lõpuks forelli kasvatuse tüüpi platsile. Kuna oli esimene september, käis seal suur tantsulka ja möllu oli korralikult. Ilmselgelt ei olnud see vaikne koht ja läksime lähedal asuvasse samalaadsesse kohta, kus pidu ei lõõmanud. Saime ilusa telkimise koha mägijõe kaldale ja toodi ka grillimispuud. Tegime lõkke üles, grillisime vorsti ja sõime kõhud täis. Sai lauaümber istutud ja natuke "lihtsalt logeletud". Kuna pikk päev seljataga ja päevadega kogunenud väsimus andis tunda, ning palju veel sõita, läksid osad magama ja tugevamad jäid veel viimaseid joogi lõppe lõpetama. Millalgi öösel saabus ka kordatehtud Toyota, kohale toodi ka hunnik šašlõkki ja kohalikku märjukest. "Pidu" kestis varajaste hommikutundideni. Läbisõit 470 km