Päev 3, suured ummikud

Nagu oli plaanis siis ärkasime varakult, tegime väga kiire hommikukohvi ja asusime teele. Ees ootas 1000km maanteede nühkimist, et õhtuks Rostovisse jõuda. Saabus ka reisikamraadidelt, teade et neil natuke veel sõita ja saavad töödega alustada. Ilm oli sombune ja teedel, ning nende ääres märkimisväärselt palju rekkaid külili. Lõunaajal keerasime võsavahele ja praadisime eelmise päeva makaronid ära, tegime ühtteist sinna juurde ja kihutasime edasi. Sõna otseses mõttes. Peagi aga hakkas kaua oodatud ummikud, ei mitte sellised millega meie harjunud oleme :D. Keerasime saatja kohalikule rekka kanalile ja kuulasime huviga mis ees ootab. Kõnekeel oli muljet avaldav, iga sõna järgi tuli sidesõna ***** Vägev :D Kuna pea 5 kuud sai autosid ehitatud maastiku sõbralikuks, siis püüdsime neid ka sihtotstarbeliselt kasutada, ning otsisime Garminilt välja ümberpõike võimalused ning panime vasakule ajama. Üsna kiiresti oli meil risti ees külitav lehm, kellest möödudes tuli pisike puu sild üle oja, mis ilmselgelt meie autosid ei talu. otsisime muud võimalust kraavist üle, läbi, mööda saada. Lühike vestlus talumehega andis meile vihjeid ja kasutasime võimalust. Leidsimegi teeotsa, kust ilmselt autoga läbi ei saa ja kraav oli ületatud. Lisaks tegime paar risti lõiget mööda küntud põlde ja mööda järgmisi, kuniks saabusime mingi teeotsa peale, mis meid lõpuks läbi metsatee maanteele tagasi suunas, ning ummik jäi meie seljataha. Autod porised ning kõigil suud kõrvuni peas asusime maanteed jälle nühkima. AGA ei läinud kaua kui silmapiiri taha ulatuv autode rodu jälle ees seisis. Selgus, et eespool on liiklusõnnetus ja tee on kinni. VÄGEV, tujud lausa tõusid lakke. Ega midagi, seekord proovisime õnne paremalt möödumisega, kuu enamus autosid suunati. Kuid ka see teeots oli umbes ja sai mindud üle põllu. Garmin näitas seekord ka lubavat ümbersõitu läbi jumal teab mille, igaks juhuks sai proovitud paari otselõikamise võimalust, kus peale Patroli välja vintsimist sai ikkagi teepeale tagasi mindud. Ega ei olnudki valikut tuli minna kuhu kaart suunab, väikesed kitsad metsarajad ja maha jäetud külateed suunasid meid ühe künka otsa, mis meie tuju veegi madalamaks tegi. Saades paar silmapiiri kaugemale ja nähes veel kaugemale ei olnud ummikul lõppu, ega algust. Tegime mälestuseks veel paar fotot ja kimasime edasi. Nagu ikka mööda karjamaid ja mägi teid ja jumal teab mida. Kohalikud andsid infot kuhu hoidma peaks ja nii see teekond läks. Sattusime ka tupikutesse, kuid möödasõidu valikuid piisas. Kui teed tõid tagasi ummikusse ja valikud olid otsas, leidsime ühe õlekõrre veel, ümber kohaliku kaevanduse, või mis iganes ta seal oli, saime rattad põllupeale ja sõitsime lihtsalt teeääres mööda põldu. Selleks hetkeks oli meie taga saba juba päris pikk, kuid iga meetri pealt jäi autosid vähemaks. Lõpuks proovis meil sabas püsida veel üks kohalik Pajero, kuid ka see loobus ja suundus teele. Meie jonnakad nagu ikka rassisime edasi, sõitsime risti läbi kraavide ja üle vallide, ning saabus see hetk, kui päris tee oli jälle sõidetav. Ummiku kogupikkus oli umbes 35 kilomeetrit. Igatahes olime tagasi teel, õues kottpime, pesime tuled puhtaks, ampsasime kiire piruka ja minna oli veel palju. Vahepeal selgus, et Toyota oli peaaegu tervelt kohale jõudnud (Üks väike mure amordiga, kuna teepeal sattus olema üks auk), auto oli töökojas ja olemas ka tõste puksid, mis oli plaanis vedrudele kinnitada, et kere rattast natuke kaugemale saaks. Aga kuna töökotta saadi löögile vaid tänu tuttava sundimisele siis töömehed võtsid kätte ja parkisid auto kinni, ning tööd ka ei teinud, kuna nii rasket autot ei saa nende töökoja tõstukiga tõsta. Seega pidi kõrval passima kuni teine auto õhtul hilja välja aetakse, et saaks ka oma masina kätte. Kahjuks läks seekord kergelt halvasti.... Igal juhul ööpimeduses saime jälle kokku ja telkisime niidetud maisi põllul. Sinna sõites paksus tolmus ei märganud paraku Mitsu piloot metsavahele keeramise kohta ja pidi natuke maad tagasi sõitma. Suurest väsimusest ja juba kogunenud stressi kõrval toimest tingitult tuli ka paar teravat kommentaari. Aga see ka kõik loomulik sellisel üritusel. Kuna Toyots vajas enne mägesid siiski neid pukse vedrude vahele, oli plaan järgmisel päeval järgmises suuremas linnas töö ära teha. Koht oli kokkulepitud ja meid oodati. Olukorrast tingitult kiire õhtusöök ja hommikul vara äratus. Läbisõit 1036 km